Kitarri häälestused
Kümme häälestust kitarrile, igaüks oma kuue keelega, kaugusega tavahäälestusest ja kuulatav: milline keel kuhu ja mis sellega muutub.
Häälestus ütleb, millise helini iga kuuest keelest pingutatakse. Tavahäälestus on see, mille jaoks on kirjutatud peaaegu kõik; ülejäänud üheksa siin muudavad ühte keelt või kõiki korraga — ja koos sellega ka seda, millised haarded lähevad lihtsaks ja millised raskeks. Iga häälestus on kirja pandud kuue vaba keele akordina ja seda saab kuulata.
Tavahäälestus
E A D G B E — häälestus, mida eeldavad akordiskeemid, tabulatuurid ja koolid. Vahed on neli kvarti ja nende keskel üks suur terts (kolmanda ja teise keele vahel); just see üksainus ebakorrapärasus teeb harjunud haarded mängitavaks.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | E | Muutumatu |
| 5 | A | Muutumatu |
| 4 | D | Muutumatu |
| 3 | G | Muutumatu |
| 2 | B | Muutumatu |
| 1 | E | Muutumatu |
Drop D
D A D G B E — langeb ainult madalaim keel, täistooni võrra. Nii jääb akordi alla kvint ja üks sõrm üle kolme madala keele annab power-akordi. Rocki ja metali kõige tavalisem kõrvalekalle, sest kõik muu jääb endiseks.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | D | −2 |
| 5 | A | Muutumatu |
| 4 | D | Muutumatu |
| 3 | G | Muutumatu |
| 2 | B | Muutumatu |
| 1 | E | Muutumatu |
Pooltooni madalamal
Eb Ab Db Gb Bb Eb — kõik kuus keelt pooltooni võrra alla. Haarded jäävad samaks ja kõik kõlab pooltooni madalamalt: lauljatele, kelle jaoks laul on liiga kõrgel, ja veidi pehmema löögi jaoks.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | Eb | −1 |
| 5 | Ab | −1 |
| 4 | Db | −1 |
| 3 | Gb | −1 |
| 2 | Bb | −1 |
| 1 | Eb | −1 |
Täistooni madalamal
D G C F A D — kõik kuus keelt täistooni võrra alla. Sama arvutus mis pooltooniga, ainult kaugemale, ja keeled lähevad tuntavalt lõdvemaks. Kes sageli nii mängib, võtab jämedamad keeled.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | D | −2 |
| 5 | G | −2 |
| 4 | C | −2 |
| 3 | F | −2 |
| 2 | A | −2 |
| 1 | D | −2 |
Drop C
C G C F A D — kõigepealt kõik täistooni võrra alla, seejärel madalaim keel veel täistooni. Drop D power-akordi haare kehtib endiselt ja heli läheb tunduvalt madalamale.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | C | −4 |
| 5 | G | −2 |
| 4 | C | −2 |
| 3 | F | −2 |
| 2 | A | −2 |
| 1 | D | −2 |
DADGAD
Vabad keeled: Dsus4
D A D G A D — vabad keeled annavad Dsus4, tertsita akordi, mis ei kõla ei duurina ega mollina. Seepärast sobib see torupilliviisidele ja kõigele modaalsele; keldi muusikas on DADGAD reegel.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | D | −2 |
| 5 | A | Muutumatu |
| 4 | D | Muutumatu |
| 3 | G | Muutumatu |
| 2 | A | −2 |
| 1 | D | −2 |
Open G
Vabad keeled: G duur
D G D G B D — vabalt löödud on see G duur. Slide-bluusi häälestus ja, ilma madalaima keeleta, Keith Richardsi oma. Üks sõrm risti viiendal lael annab subdominandi akordi, seitsmendal dominandi oma.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | D | −2 |
| 5 | G | −2 |
| 4 | D | Muutumatu |
| 3 | G | Muutumatu |
| 2 | B | Muutumatu |
| 1 | D | −2 |
Open D
Vabad keeled: D duur
D A D F# A D — vabalt löödud on see D duur, mida sageli nimetatakse »Vestapol«. Täidlasem kui Open G, sest madalaim keel kannab põhiheli; paljude vanade bluusi- ja slide-salvestuste häälestus.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | D | −2 |
| 5 | A | Muutumatu |
| 4 | D | Muutumatu |
| 3 | F# | −1 |
| 2 | A | −2 |
| 1 | D | −2 |
Open E
Vabad keeled: E duur
E B E G# B E — samad vahed mis Open D-s, täistooni võrra kõrgemal: vabalt on see E duur. Selleks tuleb kolm keelt üles tõmmata, mis neid rohkem koormab — paljud eelistavad seetõttu Open D-d koos kapodastriga teisel lael.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | E | Muutumatu |
| 5 | B | +2 |
| 4 | E | +2 |
| 3 | G# | +1 |
| 2 | B | Muutumatu |
| 1 | E | Muutumatu |
Open C
Vabad keeled: C duur
C G C G C E — vabalt on see C duur, põhiheli kolmel keelel. Madalaim keel langeb kaks täistooni ja läheb väga lõdvaks, kuid häälestus kõlab laialt ja orkestraalselt.
| Keel | Heli | Pooltoonid tavahäälestuse suhtes |
|---|---|---|
| 6 | C | −4 |
| 5 | G | −2 |
| 4 | C | −2 |
| 3 | G | Muutumatu |
| 2 | C | +1 |
| 1 | E | Muutumatu |
Kuidas ümber häälestada
Alati madalaimast keelest ülespoole ja alati sihtheli juurde altpoolt: ülalt lõdvaks lastud keel libiseb järele. Häälestajal lülitage kromaatiline režiim sisse, muidu otsib see tavahäälestuse keeli. Ümberhäälestamine muudab kaelal olevat pinget ja juba häälestatud keeled liiguvad kaasa — tehke ring kaks korda.
Mis on avatud häälestus
Avatud häälestuses moodustavad kuus vaba keelt koos akordi — piisab, kui neid lüüa, midagi kinni hoidmata. Üks sõrm risti üle kõigi keelte annab siis järgmise akordi, ja just sellest elab slide-mäng. Hind: harjunud haarded enam ei kehti.
Häälestaja · Kitarr · Kitarr
Anotona teeb selle sinu eest ära
Pildista noote või mängi meloodia ette — Anotona tunneb helistiku ära, kirjutab noodid üles ja viib need ükskõik millisesse teise. Tasuta.
Vaata AnotonatIga heli sellel lehel on arvutatud, mitte maha kirjutatud.