Seitse moodi

C Joonia (duur)

Valged klahvid C-st C-ni — C-duuri 1. aste põhihelina.

Helid

C D E F G A B

Tunnus

puudub — see on duurhelirida

Tüüpiline jada

I–IV–V–I: C – F – G – C

Lääne muusika põhihelilaad: kaks täistooni, pooltoon, kolm täistooni, pooltoon.

C Joonia haarete ja klaviatuuriga

D dooria

Valged klahvid D-st D-ni — C-duuri 2. aste põhihelina.

Helid

D E F G A B C

Tunnus

suur sekst — erinevalt mollist

Tüüpiline jada

i–IV–i–IV: Dm – G – Dm – G

Moll suure sekstiga. Džässi ja lugematute rahvalaulude laad.

D dooria haarete ja klaviatuuriga

E früügia

Valged klahvid E-st E-ni — C-duuri 3. aste põhihelina.

Helid

E F G A B C D

Tunnus

♭2 — erinevalt mollist

Tüüpiline jada

i–♭II–i–♭II: Em – F – Em – F

Moll väikese sekundiga — pooltoon kohe põhiheli kohal annab talle hispaania värvi.

E früügia haarete ja klaviatuuriga

F lüüdia

Valged klahvid F-st F-ni — C-duuri 4. aste põhihelina.

Helid

F G A B C D E

Tunnus

♯4 — erinevalt duurist

Tüüpiline jada

I–II–I–II: F – G – F – G

Duur suurendatud kvardiga. Kõlab hõljuvalt ja avatult; sage filmimuusikas.

F lüüdia haarete ja klaviatuuriga

G miksolüüdia

Valged klahvid G-st G-ni — C-duuri 5. aste põhihelina.

Helid

G A B C D E F

Tunnus

♭7 — erinevalt duurist

Tüüpiline jada

I–♭VII–IV–I: G – F – C – G

Duur väikese septiga. Dominantseptakordi, bluusi ja roki helilaad.

G miksolüüdia haarete ja klaviatuuriga

A Eoolia (loomulik moll)

Valged klahvid A-st A-ni — C-duuri 6. aste põhihelina.

Helid

A B C D E F G

Tunnus

♭6 ja ♭7 — naturaalne moll

Tüüpiline jada

i–♭VI–♭VII–i: Am – F – G – Am

Samad helid mis väikese tertsi võrra kõrgemal duurhelilaadil, ainult loetuna teisest helist.

A Eoolia haarete ja klaviatuuriga

B lokria

Valged klahvid B-st B-ni — C-duuri 7. aste põhihelina.

Helid

B C D E F G A

Tunnus

♭2 ja ♭5 — põhiakord on vähendatud

Tüüpiline jada

i°–♭II–i°–♭II: Bdim – C – Bdim – C

Ainus laad, mille põhiheli kohal on vähendatud kvint — seetõttu seisab see harva üksi.

B lokria haarete ja klaviatuuriga

Kõik seitse C peal

Samal põhihelil kuuleb vahet kõige paremini: esile on tõstetud see, mis duurist erineb. Doorial, früügial, eoolial ja lokrial on väike terts (molli iseloom), joonial, lüüdial ja miksolüüdial suur (duuri iseloom).

Heledast tumedani

Iga kõrgendatud aste teeb heledamaks, iga madaldatud tumedamaks. Lüüdia on ainus kõrgendatud astmega, lokrial on viis madaldatut:

lüüdia › Joonia › miksolüüdia › dooria › Eoolia › früügia › lokria

Kuidas moodi ära tunda

Kõigepealt leida põhiheli — heli, millele pala toetub, enamasti esimese ja viimase akordi bass. Seejärel terts selle kohal: väike tähendab molli perekonda, suur duuri oma. Seejärel tunnusaste: suur sekst molli kohal on dooria, väike sekund früügia, kõrgendatud kvart duuri kohal lüüdia, väike septim miksolüüdia.