Kadentsid

Kadents I–IV–V–I ja harmooniaõpetuse neli lõpuvormelit, igaüks neljahäälselt kirjutatud ja kuulatav: kuidas lause lõpeb, jääb lahtiseks või petab kõrva.

Kadents on akordikäik, millega muusikaline lause lõpeb — või just ei lõpe: on lõppe, mis kõlavad nagu punkt, neid, mis kõlavad nagu koma, ja neid, mis viivad meelega eksiteele. Kõik näited on C-duuris (viimane A-mollis), neljahäälselt, et oleks kuulda, mida hääled teevad.

Täielik kadents

I–IV–V–I · C – F – G – C · T–S–D–T

Toonika, subdominant, dominant, toonika — põhivormel, mis kinnitab helistiku. Kolm peakolmkõla sisaldavad koos kõiki helirea seitset heli.

Autentne kadents (täiskadents)

V–I · G – C · D–T

Dominandilt toonikale: lõpp, mis kõlab nagu punkt. Täielikuks nimetatakse seda siis, kui mõlemad akordid on põhikujus ja meloodia lõpeb põhihelil.

Plagaalkadents

IV–I · F – C · S–T

Subdominandilt toonikale: see »aamen« koraalide lõpus. Pehmem kui autentne kadents, sest ükski juhtheli ei tõmba põhiheli poole.

Poolkadents

I–V · C – G · T–D

Lõpeb dominandil: koma, mitte punkt. Lause jääb lahtiseks ja jätku oodatakse.

Petekadents

V–vi · G – Am · D–Tp

Dominant ei lahene toonikale, vaid paralleelmollile: kõrv ootab C-duuri ja saab A-molli. Nii lauset pikendatakse.

Früügia poolkadents (A-mollis)

iv⁶–V · Dm/F – E · s–D

Mollis: subdominant esimeses pöördes laskub pooltooni võrra dominandile. See samm bassis kõlab früügialikult — barokk ja flamenko.

Millest neid ära tunda

Vaadake viimast akordi. Toonika lõpus: täiskadents (dominandilt) või plagaalkadents (subdominandilt). Dominant lõpus: poolkadents. Dominant, mis toonikale ei lähe: petekadents.

Akordijärgnevused · Andaluusia kadents · Helistikud · Kõik akordid

Anotona teeb selle sinu eest ära

Pildista noote või mängi meloodia ette — Anotona tunneb helistiku ära, kirjutab noodid üles ja viib need ükskõik millisesse teise. Tasuta.

Vaata Anotonat

Iga heli sellel lehel on arvutatud, mitte maha kirjutatud.