Sünkoop — samad helid, teine sisseastumine
Viis paari kuulamiseks. Vasakul sirge variant, paremal samad helid sünkopeeritult — sama pikad, teisiti paigutatud.
Sünkoop ei nihuta helisid, vaid nende sisseastumisi. Sama meloodia, sama kogupikkus, sama kõrguste järjekord — ainult vähemalt üks heli algab kahe löögi vahelt ja kõlab üle järgmise. Rõhk langeb sinna, kus keegi seda ei oota, ja muusika saab tõuke ettepoole.
Siin seisab viis paari kõrvuti. Vasakul sirge variant, milles iga heli algab oma löögil; paremal samad helid, nihutatult. Mõlemat saab kuulata ja seekord on vahe kohe kuulda — erinevalt talast, mis muudab ainult lugemist.
See, mis ei muutu, on mõõdetus: kõrguste järjekord ja kogupikkus on mõlemal pildil ühesugused. Sünkoop pole seega teine meloodia, vaid seesama, teisiti taktile asetatud.
Kaheksandiksünkoop
Rütmika vanim võte: üks kaheksandik ette, ja sellest hetkest jookseb iga järgmine heli kaheksandiku võrra nihkes. Vasakul algab iga heli oma löögil. Paremal seisab ees üksik kaheksandik ja sellest alates algab iga heli löökide vahelt ning kõlab üle järgmise. Kõrgused on samad ja kogupikkus samuti — mõõdetud, mitte väidetud.
Sünkoop sidekaarega
Kaks sidekaarega ühendatud kaheksandikku annavad ühe kaks korda pikema heli. Kui ühendus langeb üle löögi, tekib just seal sünkoop: heli kõlab juba siis, kui löök saabub, ja teda ei lööda uuesti. Pildil seisab endiselt kaks noodipead, kõlas on üks heli — selles seisnebki vahe sidekaare ja fraasikaare vahel.
Sünkoop üle taktijoone
Üle taktijoone saab ainult sidekaarega, sest heli ei tohi taktijoont ületada. Ta jagatakse ja mõlemad pooled seotakse. Kuna kogu takti tugevaim koht asub vahetult taktijoone taga, on see kõige mõjusam sünkoop kõigist: mulje nihkub üle taktipiiri ja hetkeks näib nihkunud olevat takt ise.
Nihutatud pooltäht
Siin sidekaart vaja pole. Pooltäht seisab lihtsalt teisel löögil esimese asemel ja kõlab üle kolmanda — tugevaima koha pärast esimest. Vasakul täidavad sama ruumi kaks veerandit ja löövad iga löögi uuesti. Samad kõrgused, sama kogupikkus, ja ometi kõlab parempoolne variant, nagu jääks ta löögi võrra maha.
Vastulöök — pole sünkoop
See paar on vastunäide: paremal seisab igal löögil kaheksandikpaus ja iga heli algab nende vahelt. Kõlab nihkunult, aga pole sünkoop — ükski heli ei kõla üle löögi, igaüks lõpeb enne. Oskussõna selle kohta on vastulöök. Neid kahte eristada tasub, sest need tunduvad erinevad: vastulöök lükkab, sünkoop tõmbab.
Mis teeb sünkoobi
Taktil on tugevad ja nõrgad kohad. Neljaneljandiktaktis kannab esimene löök põhirõhku, kolmas kõrvalrõhku, teine ja neljas on nõrgemad, kaheksandikud nende vahel aga kõige nõrgemad kohad üldse. See järjestus pole maitseasi: see on takt ise, ja just tema pärast taktimõõdud olemas on.
Sünkoobiga on tegu siis, kui heli algab nõrgemal kohal ja kõlab üle tugevama. Vaja on mõlemat poolt. Heli, mis ainult algab löökide vahelt ja lõpeb enne järgmist, on vastulöök, mitte sünkoop; heli, mis algab esimesel löögil ja lebab kaua, veel vähem.
Noodipildis tekib sünkoop kahel viisil. Kas seisab pikem nooditäht nõrgal kohal — pooltäht teisel löögil näiteks. Või ühendatakse kaks väärtust sidekaarega, nii et teist uuesti ei lööda. Üle taktijoone on sidekaar lausa ainus tee: heli ei tohi ületada taktijoont, ilma et ta jagataks ja seotaks.
Mis seisab kõrval
Millist taktimõõtu kuidas loetakse: Taktimõõdud. Mille poolest sidekaar erineb fraasikaarest: Sidekaar ja legatokaar. Miks pala tohib alata keset takti: Eeltakt.
Anotona teeb selle sinu eest ära
Pildista noote või mängi meloodia ette — Anotona tunneb helistiku ära, kirjutab noodid üles ja viib need ükskõik millisesse teise. Tasuta.
Vaata AnotonatIga heli sellel lehel on arvutatud, mitte maha kirjutatud.