Akordi tähiste lugemine

Tähise osad

Põhiheli

C, D, E … märgiga ♯ või ♭: F♯, B♭. Akordilehtedel sageli F# ja Bb.

Liik

mitte midagi = duur · m, -, min = moll · dim, ° = vähendatud · aug, + = suurendatud · sus = peetus

Number

6, 7, 9, 11, 13: kõrgeim heli tertsitornis. Üksik 7 tähendab väikest septimit, maj7 (Δ) suurt.

Lisand

add9 lisab heli · b5, #5, b9, #9, #11 muudavad ühte · omit3 jätab ühe välja

Bassiheli

C/E: kaldkriipsu järel olev heli on bassis — ümberpööre või võõras bass.

Kõik kirjaviisid

Kolmkõlad

• Csamuti Cmaj · CM1 3 5 · C E GDuurhelistiku põhiakord: hele, kindel, pingeta.
• Cmsamuti C- · Cmin1 ♭3 5 · C Eb GSamad kolm astet mis duuris, ainult terts on pool tooni madalamal — kogu vahe ongi selles.
• Cdimsamuti C°1 ♭3 ♭5 · C Eb GbKaks väikest tertsi teineteise peal. Loomu poolest rahutu; enamasti läbiminev akord.
• Caugsamuti C+ · C♯51 3 ♯5 · C E G#Kaks suurt tertsi teineteise peal. See hõljub, sest selles pole puhast kvinti.
• Csus4samuti Csus1 4 5 · C F GKvart astub tertsi asemele. Ei duur ega moll, ja peaaegu alati laheneb.
• Csus21 2 5 · C D GSekund astub tertsi asemele. Avatud ja õõnes — kitarril armastatud, sest seda on lihtne haarata.

Septakordid ja sekstakordid

• C7samuti Cdom71 3 5 ♭7 · C E G BbDuur väikese septiga. Akord, mis tõmbab koju toonika poole — bluusi ja kadentsi selgroog.
• Cmaj7samuti CΔ · CM7 · Cj71 3 5 7 · C E G BDuur suure septiga. Pehme ja avatud, bossa nova ja ballaadide kõla.
• Cm7samuti C-7 · Cmin71 ♭3 5 ♭7 · C Eb G BbMoll väikese septiga. Džässi ja soul-saate kõige sagedasem akord.
• C61 3 5 6 · C E G ADuur lisatud sekstiga. Vana ja sõbralik viis pala lõpetada.
• Cm61 ♭3 5 6 · C Eb G AMoll suure sekstiga. Heledam kui moll-septakord ja ilma selle ettepoole tõuketa.
• Cm7b5samuti Cø · Cø71 ♭3 ♭5 ♭7 · C Eb Gb BbVähendatud kolmkõla väikese septiga. Teine aste mollis — sealt algab iga molli kadents.
• Cdim7samuti C°71 ♭3 ♭5 ♭♭7 · C Eb Gb BbbKolm väikest tertsi teineteise peal. See jagab oktavi neljaks võrdseks osaks ja võib seetõttu laheneda neljas suunas.
• C7sus4samuti C7sus1 4 5 ♭7 · C F G BbSeptakord, milles kvart asendab tertsi. Peaaegu alati laheneb tavalisse septakordi.

Laiendused

• Cadd9samuti Cadd21 3 5 9 · C D E GDuur lisatud nooniga, ilma septita. Lai ja avatud, ilma pinget kogumata.
• C91 3 5 ♭7 9 · C D E G BbSeptakord pluss noon. Viis heli; kitarril jäetakse tavaliselt põhiheli või kvint ära.
• Cm91 ♭3 5 ♭7 9 · C D Eb G BbMoll-septakord pluss noon. Souli ja džässi pehme, täidlane molli kõla.
• Cmaj9samuti CΔ91 3 5 7 9 · C D E G BSuur septakord pluss noon. Laiendatud akordidest kõige heledam.
• C111 5 ♭7 9 11 · C D F G BbSeptakord nooni ja undetsimiga. Terts jäetakse tavaliselt ära, muidu need kaks hõõruvad.
• C131 3 5 ♭7 9 13 · C D E G A BbKõige täidlasem dominandi kõla: sept, noon ja tertsdetsim kolmkõla kohal.

Mis veel akordilehtedel seisab

• C/E1 3 5 · Bass 3Kaldkriips: akord enne kriipsu, bassis kriipsu järel olev heli. C/E on C-duur E-ga bassis — esimene ümberpööre. C/G bassis on G, teine.
• C51 5Powerchord: ainult põhiheli ja kvint, tertsi pole — ei duur ega moll. Rokk, pank, metal.
• C7♭9, C7♯91 3 5 ♭7 ♭9 / ♯9Muudetud helid kannavad numbri ees ♭ või ♯: ♭9 tähendab madaldatud nooni. Džässi dominandid.
• N.C.—No chord: siin akordi ei mängita — paus, ainult trummid või saateta hääl.