Noodivarre suund
Viis juhtu kuulamiseks ja vaatamiseks: sama takt kord õigesti laotud ja kord varrega vägisi ümber pööratud. Kõla jääb samaks.
Vars ei ütle kõla kohta midagi. Ta osutab üles või alla selleks, et noot jääks noodijoonestikku ega ulatuks üle selle serva. Reegel on keskmine joon — viiest kolmas: selle all osutab vars üles ja seisab noodipeast paremal, sellel ja sellest ülalpool osutab alla ja seisab vasakul.
Viiulivõtmes on keskmisel joonel B, bassivõtmes D. Jutt ei käi seega kindlast helikõrgusest, vaid kohast joonestikul — seesama B saab teises võtmes teise varre.
Sellel lehel seisab iga juht kaks korda kõrvuti: vasakul nii, nagu see tuleb laduda, paremal vägisi vastupidiseks surutuna. Mõlemad kõlavad ühtemoodi — kõrgused ja sisseastumised on mõõdetud kõlast, varre suund trükitud pildilt.
Keskmisest joonest allpool
Heli E seisab keskmisest joonest allpool, seega osutab vars üles ja istub noodipeast paremal. Nii jääb ta joonestikku. Paremal seesama E vägisi allapoole surutud varrega: see ulatub joonestiku alla ja lugemine läheb raskemaks. Kõrgus on mõlemal pildil sama.
Keskmisel joonel ja sellest ülalpool
Kõrge C asub keskmisest joonest ülalpool, seega osutab vars alla ja istub noodipeast vasakul. Piir on terav: juba keskmisel joonel istuv B saab varre allapoole. Paremal seesama noot vägisi ülespoole surutud varrega — jälle sama heli, teine pilt.
Akord: otsustab kõige kaugem heli
Akordil on kolm pead ja üks vars. Selle suuna otsustab heli, mis seisab keskmisest joonest kõige kaugemal. Siin on madalaim kaugemal kui kõrgeim, seega osutab vars üles — ehkki üks nootidest seisab keskmisest joonest ülalpool. Paremal seesama akord vägisi allapoole surutuna.
Palgiga rühm: üks suund kõigile
Neli kaheksandikku ühe palgi all. Üksikult osutaksid nad eri suundadesse, sest kaks asuvad allpool ja kaks ülalpool keskmist joont. Kuid palk seob nad üheks rühmaks, ja rühm saab ühe suuna — sama mõõdupuuga: loeb kõige kaugem heli. Paremal seesama rühm vägisi ülespoole surutuna.
Kaks häält: teineteisest eemale
Kaks häält ühel joonestikul. Siin ei loe enam asend, vaid hääl: ülemine saab varre üles, alumine alla, isegi kui mõlemad seisaksid keskmise joone samal poolel. Nii näeb lugeja kohe, milline noot millisele häälele kuulub. Paremal seesama ära vahetatuna — ja just siis kaob niidiots.
Otsustab keskmine joon
Kolm juhtu lähevad lihtsast reeglist kaugemale, ja just need ajavad lugedes segadusse. Akordis otsustab heli, mis seisab keskmisest joonest kõige kaugemal — ei kõrgeim ega madalaim. Palgiga seotud rühm saab kõigile oma nootidele ühe ainsa suuna, ka seal, kus üksikud seisaksid teisiti. Ja kus kaks häält jagavad üht joonestikku, osutab ülemine alati üles ja alumine alati alla, olgu noodid kus tahes: seal ütleb vars, millisele häälele noot kuulub.
Täisnoodil ei ole vart üldse. Küsimus kerkib alles poolnoodist — ja kaheksandikust lisandub lipp, alati varrega samal poolel.
Mis seisab kõrval
Kui pikk on noot ja kust vars üldse tuleb: Noodivältused. Kuidas noodikirja algusest lugeda: Nootide lugemise õppimine.
Noodimärgid · Nootide lugemise õppimine · Noodisõnastik
Anotona teeb selle sinu eest ära
Pildista noote või mängi meloodia ette — Anotona tunneb helistiku ära, kirjutab noodid üles ja viib need ükskõik millisesse teise. Tasuta.
Vaata AnotonatIga heli sellel lehel on arvutatud, mitte maha kirjutatud.